Sunday, February 28, 2010

I am very sowwy....

Mul on blogi politseinik ja tema nimi on Britta Lõõbas. Ta on minu blogi südametunnistus - tuletab mulle truult meelde, et pole sissekandeid viimasel ajal väga teinud.

Ma luban, et see muutub varsti. Hetkel olen veits haiglane, nii et see on minu tagasilöögi põhjus.

Jääge ootele, sest kokkuvõtlik blogisissekanne on teel ;)

Friday, February 12, 2010

"Hingajad"

See võib esmapilgul kõlada väga imelikult, kui ma ütlen, et mulle ei meeldi "hingajad", aga mulle tõesti ei meeldi.

Kas keegi on olnud ühistranspordis, kui äkki võtab sinu kõrval istet inimene, kes hingab nagu astmahaige? Arvatavasti kõik. Sellel nädalal oli mul au saada selline "pinginaaber".

See oli saatuslik esmaspäevane päev ning ma olin just tulnud joogast, istusin bussi ning mu kõrval võttis istet 40ndates vanem mees.
Mulle tundus nagu ma oleks taas joogas ning et ta tegi hingamisharjutusi erilise piinlikkusega (IIINHAALE.....EEEXHAAALE) täpselt selline mulje jäi. Vahepeal ta lausa pööras oma näo mu poole...õudukas.
Ma ei saa aru, miks on vaja inimesel hingata nii nagu ta kas kohe sureb O2 puuduse kätte või et hakkab üritama maailma rekordit.

I just don't get these people - please don't judge me!

Monday, February 8, 2010

Albiino siil ja vares, kes muundub kotkaks...

Ühesõnaga minu unenäod.

Need on midagi ebareaalset ja sürri ja midagi nii imelikku, et hommikul ärgates ei suuda ise ka uskuda, mis toimus :D

First dream...(see oli kuskil suvel)

Ma olin taas hommikul üles ärganud ning kell võis kuskil 9 olla (ilmselgelt liiga vara, et enda suurt varvastki liigutada), seega otsustasin kõrvaklapid kõrva panna ja muusikat kuulata, aga ma jäin magama.


The dream was following:

Sõidan autos, jumala chill on olla ning kuulan muusikat. Vaikselt hakkame Märjamaale jõudma (juba näen Orgita maju, surnuaeda, sinise katusega maja :D jne.) Ma siis üritan poistele öelda, et laske mind siin maha (autost, mitte püssist), kuid millegi pärast ei kostu mu hääl muusikast üle. Võtan klapid peast, kuid muusika jätkub. Panen iPodi kinni, muusika jätkub Panen autoraadio kinni, muusika jätkub ning kogu selle aja jooksul ma röökisin oma häälepaelad paigast (üritasin inimestele selgeks teha, et midagi on valesti). Lõpuks jääb muusika vait ning ma röögin oma kopsu põhjast: "PANGE MIND SIIN "Hauakivid ja plaadid" SILDI JUURES MAHA!!!" (see silt eksisteerib päriselt ka ristteel, mis viib mu koju :D). Astun autost maha ning muusika jätkub (kuid teine pala). Hetkeks pööran pilgu selle sildi ("Hauakivid ja plaadid") alla ning näen albiino siili nii paluvalt minu poole vaatamas (tal oli täpselt selline nägu, et võta mind kaasa), mina üritasin talle karjuda, et ma ei kuule ega saa rääkida, sest muusika peksab mul kõrvas non-stop (tegelt küll mitte päris non-stop, aga siiski piisavalt). Võtsin siilikese sülle ning hakkasin kodu poole liikuma, endamisi arutamas, et koju ma teda viia ei saa, sest mul on kaks suurt koera ning nad teevad talle üks null. Seega loogiline järeldus minu jaoks unes oli viia ta mu saksa keele õpetajale (kes on mu naaber).
Mõeldud, tehtud.
Not so fast. Jõuan õpsi maja ette ning näen, et ta on enda maja piiranud mingi 3 meetrise paksu kivimüüriga. Küll ma siis üritasin seda siilikest üle aia visata ja ise üle aia ronida koos siilikesega (siil ei olnud pärast seda vigastatud ega haavatud), aga ei midagi. Lõpuks pidin leppima tõsiasjaga, et siil tuleb koos minuga koju.
Reminder: Muusika peksis kõrvas terve selle aja.
Astusin oma maja uksest sisse (kõik oli ebanormaalselt valge ja hele). Läksin mingist uhkest keerdtrepist ülesse ning trepi otsas ootas mind mu perekond (nagu kuskil ontlikul family portrait fotol). Jälle jäi muusika vait ning ma röökisin neile näkku: "MUL KÄIB MUUSIKA KÕRVAS NING SEE ALBIINO SIIL TAHAB MEIE JUURES ELADA".
Ja siis ma ärkasin üles....


Varese uni oli suht hiljutine ja suhteliselt lühikene...

Ma olen juba päevi vaevanud ennast mõttega, et millist looma endale lemmikuks võtta - küll on mõttes kalad, linnud, roomajad, närilised, imetajad (kõik loomariigi esindajad vast) ning öösel nägin ma midagi sellist...

The dream was following:

Olen kodus ja mõnulen(mmmm...) ja äkki, ei tea kust, lendab sisse vares - räsitud ja isegi veits verine. Ta lendab otse mulle sülle ja paneb pea õrnalt mu õlale (awwwww....). Mul on sõbrannad külas, kuid nad jäävad automaatselt tagaplaanile. Ma lähen vaaguga üles (mul on mingi eritrepp - keerd-eskalaator). Trepp/eskalaator viib mind täpselt minu tuppa (mis ei näinud üldse minu toa moodi välja, see oli lilla ja mingeid imelikke kangaid täis....weird...igatahes), äkitselt töötab mu unes mingi zoomimis võimalus, sest mu pilk zoomib varese suletud kaela...Kui zoom effect on möödas, siis on hetkeks blackout. Ma tunnen, kuidas varese haare tugevneb ümber minu näpu ning kuidas vaikselt lakkab veri ringlemast (õudne tunne). Ma üritan tema haaret lõdvendada, või siis sellest vabaneda, kuid see on liiga tugev. Lõpuks mul siiski õnnestub oma näpp vabastada ning mu ees ilutseb kotkas. Selline kotkas, mida on näha Ameerika filmides...
Ja siis ma ärkasin üles...








THIS TURNS INTO THIS

Monday, February 1, 2010

30. jaanuar - "Überblingen on koht, kus olla."

30. jaanuar hakkas kerge pohmakaga. Hommikul jõin ma enne magama minekut ja magamise jooksul ära kuskil 3 tassi vett (et pohmakas vähe kergem oleks). Ärkasin suhteliselt varakult, kella 13.00 paiku, ning tundsin, et pea tuikas vastikult, võtsin pool tabletti peavalu rohtu ning tundsin, et elu hakkas taas lilleks muutuma :D

Kell 20.00 pidin Annika juurde minema, et TANNU kontserdile minna, seega lihtsalt vahepealse aja lebotasin: aelesin voodis, diivanil, köögis - igal pool.

Lõpuks kui kell sai nii palju, et oli aeg sättima hakata, siis tundsin kuidas excitement kasvas. Poole tee peal kesklinna mõistsin, et ma unustasin MINTTU külmkappi (I blame it on excitement), seega pidin meie (minu ja Annika) algse plaani asendama uuega - ostma kaupsist Minttut ja sprite'i ;)

Kell 20.00 SHARP helistasin ma Annikale ja ütlesin, et olen kohe kohe tema juures. Esmalt ta vabandas sada korda, et tal on kole koridor (ei olnud sellel koridoril midagi viga, veidi asotsiaalse välimusega, kuid me oleme tudengid ega hooli sellest ;))

Mammut veel kodus ei olnud (Mammu on Annika best friend ja korterikaaslane), seega chillisime ja arutasime oma uut tunniplaani (Annika freakis veidi outi, aga pole hullu :D). Natukese aja pärast tutvusin Mammuga ja 2 Mariliisiga - 2 tükki on Kuressaarest ja 1 Mariliis on kuskilt X kohast :D

Asi hakkas lõbusaks minema, sest meil Annikaga olid dringid sees ning Mammu närvas oma outfitti pärast (ta ei teadnud, kuidas Tannut SEEKORD hämmastada. Ta nimelt käib kõigil Tanel Padar & The Suni konsertidel, mis toimuvad Tallinnas või Kuressaares. ). Kõigist sai äkki stiilinõustajad (Ženja Fokinit, või mis ta nimi ka ei oleks, polnud vajagi). Kõrvaltvaatajana oli asi väga koomiline ning hoidsin naeru kinni, kartes, et Mammu võib solvuda (ta on väga tõsihingeline Tanel Padari fänn).

Ok, vahepealne on mõttetu - jõime, sõime ja klatšisime (ma ei hakka nägu tegema nagu me ei oleks klatšinud :D)

Jõudsime siis überisse - mis tuli esimese 15 minutiga välja? Naiste WC oli KATKI. Õudust. Meeste WC'd on ju ühed kõige jubedamad, haisvamad kohad ÜLDSE.
Avastus: Ühes WC's ei olnud tuld, teises ei olnud linki ja kolmandas ei olnud POTTI, seal oli lihtsalt üks suur AUK. Mul on ainult ühte öelda - MEHED

Mammu, julge Eesti naine, läbis selle õudse katsumuse, kuid mina, pussy, otsustasin selle hiljemaks jätta (lootuses, et ehk ma ei peagi minema. Note: ma olin ära joonud mingi 3-4 Minttut sprite'iga ning siidrit - dream on fool, ütlen ma nüüd selle peale)
NB! Hiljem, kui ma sinna läksin, siis oli päris huvitav näha mehi reas pissuaari ääres - enamik neist ei pesnud käsigi - rõv-vee.

Edasi: pool kaks tuli Tanel Padar peale. Mammu, mina ja Annika olime juba aegsasti kohad broneerinud esireas (it felt weird). Minu ümber oli kari kriiskavaid tiinekaid, paar huvitavat kriiskavat keskealist meest ka (just made the party more interesting).

Tanel tuli - nägin äkitselt oma paremalt ja vasakult kõrva juurest ilmumas käsi, mis püüdsid meeleheitlikult Tanelit katsuda, silitada, tunda tema kehaaroome (arvatavasti higi) enda käte läheduses. vastik. Mammu oli selline tore fänn, ta lihtsalt õhkas joovastunult ega suutnud silmi temalt pöörata (how cute)

Mina ja Annika vahetasime aeg-ajalt pilke, mis väljendasid kas meie halvakspanu või uskumatust.
Mõned näited siis:
  1. Mingi tore keskealine mees röökis täiest kõrist: "Narri mind, Tannu, narri mind!" It was just wrong in so many ways that I can't even describe.
  2. Minu selja taga olev beib sooritas mingit rokkimisliigutust, mille tagajärjel tema pikad, feigid, blondeeritud juuksed peksid 2 meetri raadiuses olevaid inimesi.
  3. Mingi tšikk üritas tulla minu ritta, mis oli 1.5 (ma seisin kahe rea vahel), et käppida Tannut kas või hetkeks. Paraku tema strateegia oli mind minu kohalt minema puksida, millele ma vapralt vastu hakkasin. It is quite annoying when some over grilled chicken with fake black hair tries to live on your back.
  4. Tannu kidra onamine oli ka nii vale, kui vale sai olla. Eriti veel see, et ta tegi seda kuskil 2-4 meetrit minu ninast eemal - That aint cool - Mammu loomulikult oli pöördes
  5. Tannu ja mingi teise kidramehe kidra seks 2-4 meetrit minu ninast eemal. How vain can men be?

See kontsert oli selline kultuurišokk. Ma ei ole mingi The Suni fänn - ma ei tea nende laule ega oska neid õieti kaasagi laulda ning Tanel tundub mulle lihtsalt eputrillast kehkenpüks. Aga need naised seal, issand....

Pärast kontserti lahkusime sündmuspaigalt. Jõudsime Annika juurde kuskil kell 4 läbi. Mammu oli üliväsinud ning hakkas kohe usinalt meiki maha võtma, et magama minna. Mul oli aga kõht tühi ning entusiastlikult pakkusin välja, et võiks minna Statoili kabanossi sööma. Esmalt Annika kuulutas mind "Silly Billy'ks" but I know what she wants, and she wanted some hot dogs ;). Igatahes pärast 2 minutilist veenmist ja tema poolt feiki pipardamist, oli meil riided seljas ja sammud Kristiine Statoili pool.
I have to say, no hot dog tastes better than Hot Dog bought at 4 am in the morning ;)
Mina ostsin kaks (sest ma olen õgard) ja Annika ühe. Ma sõin mõlemad kuumad koerad sama kiiresti, kui Annika oma ühte...makes you think

Jõudsime tagasi Annika juurde ning mul oli plaan minna koju esimese bussiga, aga kuna Annika oli nii väsinud (ja ega minagi just kõige erksam lill olnud), siis jäin tema juurde crashima. Jälle jõin ma 3 tassi vett öö jooksul (täiega kartsin, et Mammu ärkab üles minu traavimise peale). Hommikul oli päris lilleline, parem kui 30nda hommik, sest peavalu ega hella tunnet polnud. MISSION ACCOMPLISHED.

Kell 15.00 seadsin sammud kodu poole, et koristada ja lebosse lasta (ja ainetesse registreerida, sest järgmine päev hakkas taas tore ülikool. Ehk siis täna)