Monday, February 8, 2010

Albiino siil ja vares, kes muundub kotkaks...

Ühesõnaga minu unenäod.

Need on midagi ebareaalset ja sürri ja midagi nii imelikku, et hommikul ärgates ei suuda ise ka uskuda, mis toimus :D

First dream...(see oli kuskil suvel)

Ma olin taas hommikul üles ärganud ning kell võis kuskil 9 olla (ilmselgelt liiga vara, et enda suurt varvastki liigutada), seega otsustasin kõrvaklapid kõrva panna ja muusikat kuulata, aga ma jäin magama.


The dream was following:

Sõidan autos, jumala chill on olla ning kuulan muusikat. Vaikselt hakkame Märjamaale jõudma (juba näen Orgita maju, surnuaeda, sinise katusega maja :D jne.) Ma siis üritan poistele öelda, et laske mind siin maha (autost, mitte püssist), kuid millegi pärast ei kostu mu hääl muusikast üle. Võtan klapid peast, kuid muusika jätkub. Panen iPodi kinni, muusika jätkub Panen autoraadio kinni, muusika jätkub ning kogu selle aja jooksul ma röökisin oma häälepaelad paigast (üritasin inimestele selgeks teha, et midagi on valesti). Lõpuks jääb muusika vait ning ma röögin oma kopsu põhjast: "PANGE MIND SIIN "Hauakivid ja plaadid" SILDI JUURES MAHA!!!" (see silt eksisteerib päriselt ka ristteel, mis viib mu koju :D). Astun autost maha ning muusika jätkub (kuid teine pala). Hetkeks pööran pilgu selle sildi ("Hauakivid ja plaadid") alla ning näen albiino siili nii paluvalt minu poole vaatamas (tal oli täpselt selline nägu, et võta mind kaasa), mina üritasin talle karjuda, et ma ei kuule ega saa rääkida, sest muusika peksab mul kõrvas non-stop (tegelt küll mitte päris non-stop, aga siiski piisavalt). Võtsin siilikese sülle ning hakkasin kodu poole liikuma, endamisi arutamas, et koju ma teda viia ei saa, sest mul on kaks suurt koera ning nad teevad talle üks null. Seega loogiline järeldus minu jaoks unes oli viia ta mu saksa keele õpetajale (kes on mu naaber).
Mõeldud, tehtud.
Not so fast. Jõuan õpsi maja ette ning näen, et ta on enda maja piiranud mingi 3 meetrise paksu kivimüüriga. Küll ma siis üritasin seda siilikest üle aia visata ja ise üle aia ronida koos siilikesega (siil ei olnud pärast seda vigastatud ega haavatud), aga ei midagi. Lõpuks pidin leppima tõsiasjaga, et siil tuleb koos minuga koju.
Reminder: Muusika peksis kõrvas terve selle aja.
Astusin oma maja uksest sisse (kõik oli ebanormaalselt valge ja hele). Läksin mingist uhkest keerdtrepist ülesse ning trepi otsas ootas mind mu perekond (nagu kuskil ontlikul family portrait fotol). Jälle jäi muusika vait ning ma röökisin neile näkku: "MUL KÄIB MUUSIKA KÕRVAS NING SEE ALBIINO SIIL TAHAB MEIE JUURES ELADA".
Ja siis ma ärkasin üles....


Varese uni oli suht hiljutine ja suhteliselt lühikene...

Ma olen juba päevi vaevanud ennast mõttega, et millist looma endale lemmikuks võtta - küll on mõttes kalad, linnud, roomajad, närilised, imetajad (kõik loomariigi esindajad vast) ning öösel nägin ma midagi sellist...

The dream was following:

Olen kodus ja mõnulen(mmmm...) ja äkki, ei tea kust, lendab sisse vares - räsitud ja isegi veits verine. Ta lendab otse mulle sülle ja paneb pea õrnalt mu õlale (awwwww....). Mul on sõbrannad külas, kuid nad jäävad automaatselt tagaplaanile. Ma lähen vaaguga üles (mul on mingi eritrepp - keerd-eskalaator). Trepp/eskalaator viib mind täpselt minu tuppa (mis ei näinud üldse minu toa moodi välja, see oli lilla ja mingeid imelikke kangaid täis....weird...igatahes), äkitselt töötab mu unes mingi zoomimis võimalus, sest mu pilk zoomib varese suletud kaela...Kui zoom effect on möödas, siis on hetkeks blackout. Ma tunnen, kuidas varese haare tugevneb ümber minu näpu ning kuidas vaikselt lakkab veri ringlemast (õudne tunne). Ma üritan tema haaret lõdvendada, või siis sellest vabaneda, kuid see on liiga tugev. Lõpuks mul siiski õnnestub oma näpp vabastada ning mu ees ilutseb kotkas. Selline kotkas, mida on näha Ameerika filmides...
Ja siis ma ärkasin üles...








THIS TURNS INTO THIS

4 comments:

  1. Parandus, pildil on hakk. XD
    Sorry for being an asshole.

    ReplyDelete
  2. sowwey, ma ei ole linnuteadlane. ma panin otsingusse ja see pilt tuli ette. ma kohe parandan oma vea :D

    ReplyDelete
  3. Hehe,sul on tõesti väga sürrid unenäod (nii nunnu albiino siilike...ma nii kujutasin tema armast näokest seal su unes ette :P)...mu enda omad vist samasugused ;D Aga seda põnevam on...mul ka tihti niimoodi, et kui end nt nädalavahetusel välja magan, siis ärkan näiteks kell 8 mingist unest ja näen siis uuesti midagi, järgmisena ärkan tavaliselt umbestäpselt kahe tunni pärast 10-st ja siis vb jään jälle tuttu ja ärkan lõpuks 12-st..või veel hiljem :D Olles näinud iga kahe tunni tagant mingeid värvilisi unenägusid...ei see on jube põnev. Ma isegi tean ühte tüdrukut, kes oma unenägusid juhtida ka oskab...siis oleksid nagu oma unefilmi režissöör...tahaks ka :D Kuigi üllatusunenäod on ka ikka lahedad..

    Muuseas...ühes minu maavärinaunenäos kaks kuud tagasi olid sina ka...õigemini sind polnud, aga kohe räägin :D Ma olin New Yorgis mingi suure kõhuga mehega ühes kõrgel korrusel asuvas toas. (ei midagi naughtyt, ma tõesti ei tea, kuidas ma sinna sattusin :D) Ja äkki hakkas maa päris hullult värisema...aknast välja vaadates nägime, kuidas vastasseisev majaderivi kõik üksteise järel kokku vajus ja ma karjusin hüsteeriliselt nuttes: "Liis on ju seal", aga see mees ei lasknud mul millegipärast alla joosta, vaid nagu olekski tahtnud, et me seal, kõrgel korrusel, ootaksime, millal meie tornmaja ka kokku variseb...mina muudkui ulgusin ja vaatasin varingut pealt ja tema oli mu kõrval ja vaatas seda samuti pungil silmadega, ise aeg-ajalt mingeid käske jagades, et nüüd sinna tuppa, nüüd sinna tuppa :D
    Täitsa romaan tuli kohe unenägudest ;D

    ReplyDelete
  4. nii armas, et sa ikka mind unes kaitsta üritad :D unenägusid on lahe üles kirjutada. Kunagi saab lugeda, mida kõike oled näinud ja teinud :D

    ReplyDelete