Igatahes minu teekond algas Tallinnas kell 14.00 koos täisjoonud keskealiste ja pensionärist vanuritega (it was very awesome - NOT). Laev oli über aeglane, tigu oleks ka Helsingisse kiiremini jõudnud kui see laev. Aga nagu Kärt (mu ülilahe onutütar) teatas, et see laev (mis oli vist Princess) ongi mõeldud sellistele näost paiste ja punaseks joonud soomlastele, et nad seal saaksid veel juua ja veel rohkem maasistuda (jah, selline tore seltskond oli). Aaa ja siis need purjus soomlased mängisid Bingot (über fun)....
Laevas olles mõtlesin, et olen äge turist ja ostan lattet, vahin illuminaatorist välja (nii vist kutsutakse laeva aknaid. Seda teemat võiks veel edasi arendada. Miks ei või laeva aknad olla aknad, vaid peavad olema illuminaatorid? Miks on laeva aknad erilisemad, kui teised aknad?) ja igatsedes näen Tallinna vanalinna torne eemaldumas. Läksin baari ja küsisin, et kas kaardiga ka maksta saan. Äi saa, ainult siis saab, kui on mastercard. Minul, ropul ja vaesel eestlasel aga oli ainult visa ja nii ma oma romantilisest ajaveetimisest ilma jäingi. Istusin toolikesel, sõin oma kolm-kuud kopitanud ja säilitusaineid täis Rimi võileiba, vahtisin purjus tantsivaid, kiimas soomlasi ning mõtlesin, et millised ägedad 3 päeva ma Soomes veedan (without sarcasm).
Helsingisse jõudes jäi Kärt hiljaks, sest oli tipptund. Autosse istudes hakkas Sannu (Kärdi tütar) automaatselt röökima ja mitte lihtsalt nutma, vaid kõrvu ummistavalt karjuma. Natuke kurb oli ja tundsin ennast selles röökimises süüdi olevana (mida ma ka vist olin, aga Kärt ei tahtnud seda väga tunnistada).
Sadamas läksime otse Andule järgi (kes on Kärdi poeg). Andu on totaalseks skeiteriks hakanud, ullumaja (jah, ullumaja, mitte hullumaja) ütlen mina selle peale. Alles eile oli ta armas ülikonda kandev kuueaastane ja nüüd on ta räme skeiter. Kuidas küll aeg lendab (Liis pühib härdalt pisaraid).
Igatahes läksime Helsingis ühte Kebab/Pizza kohta, mida omavad ainult türklased. Tundus, et vanem türklane oli oma silma peale pannud Kärdile - tegi allahindlust ning andis isegi tasuta sööki, vot tak....Kärdil on käpp sees:D
Mind aga piidles mingi noorem türk...väga ebamugav oli. Aga pizza oli ülihea...mmm(liis hoiab kaussi suu all, et diivan märjaks ei läheks ;))
Pärast läksime Kärdi juurde, mis on ülilahe korter Helisingi äärelinnas. Korter on mõnusalt sisustatud ja kohe tekib selline kodune tunne...good job, Kärt
Aga enam-jaolt olin ma ikkagi läinud Helsingisse shoppama (mis ei läinud nii hästi, kui ma oleksin tahtnud/lootnud)
Käisime Hobby Hall'i outletis, Stockmanni outletis, H&M'is ja kuskil veel (mida enam ei mäleta)
Leidsin väga ilusaid ja toredaid asju, mis KÕIK olid mulle suured. Kohutav. Stockis oli hääästi lahe jakk/mantel ja terve stange oli ühte mudelit täis. Hakkasin pihta - L, L, L, L, XL, L, L, XL,XL jne. Oleks siis olnud üks Mgi. ei...välistatud. Siiski õnnestus mul Soomest tagasi tulla 2 paari tenkudega, jopega, õhulise suvise pluusiga ja kootud hõlstiga.
Soomes oli ka esimene kord, kus ma nägin täispikka Ellen Degeneres Show'ed. Üliäge. See naine on lihtsalt niiii energiat täis, naljakas, lahe. Uskumatu naine, tõesti...respect.
Tegelt peaks Kärdist natuke rääkima ka. Ta on minu onutütar, 30...vist... :D Ülilahe inimene - sõbralik, vastutulelik, üli üli inimene :D Ta on elanud Soomes, siis kolis Ameerikasse (elas seal paar aastat koos Anduga), tuli tagasi Eestisse ning nüüd on taas Soomes. Ta on selline meie suguvõsa mustlane :D Ta ei suuda ühes kohas pikalt olla. Kui ma esmaspäeval Helsingisse läksin, siis tema oli just paar tundi tagasi käinud ülikoolis intervjuul. Vot selline naine on Kärt.
Anyways, tagasitulles ühines Kärt ka minuga ning neljakesi tulime tagasi Tallinnasse ning äkitselt 3 päevaga oli Eestis niiii soojaks läinud. Ma olin lihtsalt pikali kukkumas, niii mõnus oli. Kohe helistasin Brittale, et teda veenda välja minemises (lost cause). Väike solvukas ja koju magama :D

No comments:
Post a Comment