Thursday, April 29, 2010

Скатертью, скатертью дальний путь стелится

Vasakult paremale: Laura, Britta, Ingrid, Hakk, ME, Annika (birthday girl)
Pildilt puuduvad: Siim, Kaia, Mänts...tundub, et sai vist kõik öeldud...

Nädal on möödas ja nüüd kogusin hoogu, et jutustada neljapäevast - Annika sünnipäevast. Seletada, mida me tegime, kus me käisime ja mida ma sellest kõigest arvan :D

Leppisime kokku, et kohtume Viru ees kell 21.30 (mina hääletasin Viru sees poolt, aga Lauri tuli ja purustas mu unistuse, kui ütles, et Viru on lahti kella 21.00 - siiamaani on raske sellega leppida) Igatahes, mulle tundus, et see on niiiii hilja, ei jõua lihtsalt enam kodus olla. Tahaks välja minna juba ja olla ja lõbutseda (bare in mind, et ma ei olnud väljas käinud jaanuarikuust saadik - KOHUTAV). Ja siis tuli superman Siim, kes päästis mind, kui ütles Facebookis, et võiks ju varem kokku saada, mina backkisin teda uppi ja nii me kakse kokku saimegi. It was soooo romantic - NOT, aga lahe ikka :D TÄNKS SIIM :D
Üritasin veel Siimule pähe määrida ketse/tosse, mida müüakse TrendExpressis. Ma arvasin, et talle meeldiksid need (sest minu arust oli see nii tema stiil), aga ta siiski ei olnud nii vaimustuses, kui ma oleks tahtnud :/ oh well..at least it was for a good cause.

Seejärel helistas Britta, kes oli genereerinud oma pisikeses, väikeses armsas pikkade juustega peas MÕTTE (ta on sellistes asjades meister). Ütles, teeme Annikale tünksi(we're so bad :D) Et lähme kõik hoopiski Raekoja platsi, Annikale midagi ei ütle ja siis kui ta lõpuks helistab ja küsib kus me oleme, meid läbi sõimab ja oma pisikese pringi perse Raekoja platsi veab, siis meie laulame talle platsi keskel kõvasti ja valesti sünnipäeva laulu. Loomulikult ei tulnud sellest midagi välja (ma olin täiega nördinud, ma oleks täiega tahtnud laulda talle ja sellist üllatust teha), sest muidugi ei jõudnud enamik inimesi õigeks ajaks (enne 21.30) Raekoja platsi ning seega "tünksi" tegemine ei tulnud välja ja tema ditchime Viru ees oli kah mõttetu (sad :()

Igatahes Annika lõpuks jõudis Vanalinna, õnneks ei olnud ta väga kuri (thank god, I wouldn't like to piss her off) ja suunasime oma sammud sellisesse toredasse ja alkoholivabasse shoti-baari nagu Noorus (tegelt ei olnud need alkoholivabad shotid, aga maitsesid küll nagu morsid - võib-olla oleme me liiga treenitud, et hinnata neid shotte, või oleme me Embassy poolt ära hellitatud - go figure) Igatahes oli seal Nooruses ilge kamm: minu ülesandeks sai Annika tähelepanu hajutamine sel ajal, kui Britta, Kaia ja muud loomad sättisid sünnipäeva lauda (koogike, mille mina ja Britta olime teisip. välja valinud, koogikese peale küünal, kõrvale kaart, kink). Õnneks kõik toimis ja Annika oli rõõmus ja üllatunud (vähemalt ma loodan, et ta oli). Me olime ka raha varunud selleks, et Annikale osta 5ne morsi set, oih sorry, shoti set- OOOPS :D Annika ise ostis ka meile morsse, I mean shotte. Magusad ja head ja maitsvad, aga alkovabad - not our thing. Jõime oma shotid ära ning seadsime sammud Hella Hundi poole...

Seal me istusime, jõime siidrit - Siim jõi õltsi nagu õige mees kunagi. Rääkisime juttu, olime lahedad ja niisama toredad. Meie selja taga olid ka vist mingid NATO ninad (aga mingid tähtsusetud, sest neil ei olnud turvamehi - and you wanna call yourselves men?). Millest me Hellas Hundis rääkisime? Mina rääkisin vahepeal Ellen Degeneres'ist (don't ask me why and what), siis me rääkisime veel midagi, mida ma enam nii väga ei mäleta - hägune, mitte lünklik - biiiig difference. AAA Siim tegi tequila shotid ka :D Lahkusime Hellas Hundist ja läksime Embassy'sse

EMBASSY

Maailma parim lounge - cocktail bar. Shotid sisaldavad alkot ja kammivad päid :D Embassy oli oma interjööri muutnud: alumine korrus oli suhteliselt kinni pandud (ainult WC-sse sai seal minna) ning ülemist korrust oli laiendatud. Changes aren't bad things. Tegime seal kokaiini (shotti, mitte puru mida saab ninna tõmmata ja veeni süstida). Ülikõva oli. Istusime seal natukene, Tauri tegi meist grupipildi - olime ilgelt lahedad :D Embassy'st läksime edasi Hollywoody (klubisse, mitte lennuki peale, we weren't that drunk)

Enne klubisse sisenemist tuli kellelgi meist ilgelt hea mõte - ja ilgelt on jutumärkides - "ilgelt" hea mõte. Tegelt kui ma nüüd mõtlen, siis oligi ILGELT hea mõte, sest mul pohmakat ei olnud ja klubis sai odavalt läbi - ei pidanud uusi jooke juurde ostma. Läksime siis mina, Laura, Britta ja keegi oli veel....Ingrid? Valli baari (kurikuulus Valli baar, millest on isegi dokumentaal tehtud, vot tak) ja tegime millimallikad. Väga awesome oli, kulistasin oma shoti alla, 2 sekundit oli normull, suutsin isegi öelda, et polegi nii õudne ja siis....oi oi oi, kõri tahtis kurgust välja põleda - aga kammis ja oi kuidas kammis. Ei kahetse - Laura vist kahetseb natukene :D Sowwy Laura....
Pärast Vallikat jooksime ruttu Holli, et saada tasuta sisse (oli ju neljapäev ning Pack the Place)

Jõudsime õigeks ajaks (we are supermen - or Anastasia, we can teleport ourselves from point A to point B ;)). Igatahes jõudsime kluppi ja Annika oli nii heas tujus, et tegime mulle, Mäntsile ja Siimule joogi välja (thank you, Annika :D). Klubis tantsisime, kõndisime ringi, olime lahedad :D Ega midagi eriti muud ei juhtunudki. Aaa, välja arvatud see, et mingid ameeriklased attach'isid ennast Annika külge:D

Klubist lahkudes otsustasme minna Taco Expressi (mmmmm....nämmm). Sinna tulid ka meiega need ameeriklased, kes, nagu välja tuli, olid US Air Force'ist. Sellised kõvad vennikesed. Tacos sõime, jõime ja olime toredad :D

Mina olin teinud aga SUUURE, GRANDIOOSSSE vea. Ma olin õhtul pannud jalga kontsaga saapad/kingad. Ja Tacost välja tulles minu jalad surid - SURID ja ma ei tee nalja. Täna on neljapäev, mis tähendab, et sellest peost on möödas terve nädal JA MU VARBAD ON SIIAMAANI SURNUD....SURNUD. Ilu nõuab ohvreid :/

Tacost tulles komberdasime mina, Britta ja Hakk busside ja trammide peale. Koju jõudsin kell 6.00. Läksin magama ja ärkasin kell 11.00, et kooli minna (I know, I'm responsible) ja pärast tunniajast ootamist teatas õppejõud, et külalisõppejõud pole suvatsenud kohale tulla, kõnedele vastata ega ise helistada ning loeng jääb ära. Ma ei olnud väga õnnelik :/

Selline oli siis 22.04 neljapäev. Kui mu pikas ja üüratus sissekandes on vigu, siis palun öelge seda kommentaarides (jah, ma pean silmas sind Britta, minu blogi politseinikku) mul ei ole hetkel energiat, et seda uuesti läbi lugeda... :D

I know. I'm a lazy little bastard
Just saying :D:D:D

Tuesday, April 27, 2010

Betty White, Edgar Savisaar ja Priit Võigemast

Ühesõnaga minu tänaöine uni.

Nägin unes, et olin vanglatüüpi ehitises koos väga paljude inimestega - minu vanaema, Savisaar, Võigemast ja isegi Betty White.
Siit siis tuleb see, mida ma suudan meenutada:
Vanaema ja tema sõbranna läksid rongiga kuskile poodidesse (nägin neid jälle alles hiljem).
Edgar cruises seal vanglatüüpi majas ringi ja ta oli oma nahkmantli (sellisest helepruunist nahast) kuskile laua nurgale pannud ja mina millegi pärast proovisin seda selga (don't ask me why).
Seejärel tulid vanglasse Priit Võigemast ja tema "naine". Ma veel küsisin, et miks te siin olete ja nemad vastasid umbes midagi, et vanade asjade pärast (ei saanudki teada, mis need vanad asjad olid - vist). Võigemast kohe küsis, et kas siin vabasid konge ka on ja mina küsisin, et kus nad varemalt olid. Võigemast vastas, et sööklapoolses tiivas, paremat kätt esimene uks (täpsustas veel, et uks, millel on trellid sees ja väljas). Seejärel ma truult juhatasin nad sinna.
Edgar oli kuskil tagasi ilmunud ja ma ei tea kas ma kujutasin seda ette või oligi nii unenäos, et Edgar üritas mind täiega sebida (not gonna work old fart).
Järgmine pilt on sellest, kuidas Võigemast tuli minu juurde ja ma küsisin talt, et kas ta leidis oma kongi üles ning tema kostis, et see oli juba hõivatud ning et mujal vabu konge ei olnud (ta tundus isegi natukene õnnetu selle pärast).
Seejärel pakkus Võigemast välja, et võiksime teha majas tuuri. Ta juhatas mind ja palju teisi mööda treppe üles (hästi palju oli neid treppe) ja kui meie läksime üles, siis Betty White tuli alla ning Võigemast hakkas õhku ahmima ning ütles Betty White'ile, kui suur fänn ta on ja kui väga ta austab vanadaami tööd. White vist lihtsalt naeratas ja kõndis edasi. Meie jätkasime ronimist. Lõpuks jõudsime platvormile, mille vaade oli nagu prügimäele. Mina (ilge pussy) hakkasin nutma ja karjuma vist, sest see vaatepilt oli nii õudne (nagu mingist katastrooffilmist). Suured hunnikud prügi (autokummid, igast mustust, õudne) ning allpool voolas mingi oja, mis oli türkiissinine ning ääred mustad (nagu mingi nafta reostus). Vaatepilt oli päris õudne ja kurnav.
Seejärel jõudsime tagasi sinna, kus enamik "tegevusest" toimus. Vanaema oli oma s.h.o.p.p.i.n.g tuurilt naasnud ning muljetas, mida kõike ta oli näinud ja kus ta oli käinud (ta istus kuskil akna ääres, ümmarguse laua ja toolide taga. Laud ja toolid olid omavahel ühendatud).

Selline siis minu uni. Ma ei tea, kas see üldse mingit loogikat omab (vast mitte), aga mõtlesin, et kirjutan üles. Pärast nagunii ununeb.

Tuesday, April 13, 2010

T nagu teisipäev


Täna oli tore päev, ma isegi naersin ja ei tundnud selle pärast ennast halvasti. See tunne on nii kauge ja kättesaamatu olnud viimased nädal aega (I missed you) I wonder if I feel the same on monday...

Täna oli kool...(nothing much more to add) ja seejärel pidin ma enda garderoobi täiustama - kahjuks ei olnud ma selle üle just eriti õnnelik, kui arvestada MILLE jaoks ma seda täiustasin, aga jahiretk oli edukas ning mu ohvriks langes ilus must jakk ja ainult 99.- eest (some might say I'm lucky, but I consider myself successful).

Pärast teatasin Brittale, et mul on plaanis minna kaupsi ja osta sealt üks meloni siider, seejärel mõtlesime, et ostame ära ja siis lürbime seda kuskil nuka taga [ma ei olnud sellest mõttest väga vaimustuses, sest endale käivad natukene närvidele sellised inimesed (tihti peale turistid), kes päise päeva ajal joovad trammipeatuses õlut või siidrit, vuhh], nii et ma laitsin Britta mõtte maha ja läksime hoopis Hesburgerisse (gotta love Britta for doing things I love) - ma võtsin küüslaugu eine ja Britta hesburgeri (just burks, no meal). Esmakordselt kasutasin oma BOONUSKAARTI (jah, ma oman Hesburgeri boonuskaarti, guilty as charged). Ma olin väga uhke enda üle. Kuigi tundus nagu ma ei oleks mingit alekat saanud *confused*

Ja siis me istusime Brittaga Hessis ja jutustasime ja jutustasime ja jutustasime ja jutustasime, kuni kell sai hästi palju ja siis me lahkusime Hessist, käisime Virus kingapoodides suid vesistamas...mmmm....

Note: Mul on vist väikest viisi stalker - he's creeping me out, passis terve ajaloo loengu ja hiljem fuajees ka luusis ringi. I wish he'd stop, it makes me feel uncomfortable.

Wednesday, April 7, 2010

Starting to get my senses back...

Tänase päeva kokkuvõte:
äratus kell 12.00, aelen veel natukene voodis ringi, pesen hambad ja tulen elutuppa, vahin telekat, vahin arvutist seriaale, lähen kööki, avastan, et ei taha süüa, tulen elutuppa, vahin telekat, mõtlen, et peaks poodi minema ja vett ostma, otsustan, et olen liiga laisk, seejärel mõtlen, et aeleks natuke diivanil ka, aelen, siis on jälle igav, otsustan, et kui on igav, siis tuleb magama minna ja enam ei ole igav, lähen magama, ärkan kell 18.00, vaatan seriaale, otsustan, et tuleks ikkagi poes ära käia, käin poes ära, tulen tagasi, vaatan seriaale, õpin natukene, mõtlen, et hakkan guacamolet tegema, hakkan guacamolet tegema, maitsen enda tehtud guacamolet, totaalne p**k, tulen arvutisse ja mõtlen nüüd, et peaks selle mõttetu sissekande kähku lõpetama ja edasi õppima. Lõpetan sissekande, mille ma üpriski tõenäoliselt kustutan paari päeva pärast.

Elu on lill, kui seda pasaga väetada... quot by me või kellegi teise geniaalse inimese poolt.

Tuesday, April 6, 2010

Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata...

Ühel hetkel on kõik korras ja teisel....

Kas on see normaalne, kui rõõmustatakse ühe lonksu vee üle, või on see ebanormaalne, et ühe lonksu vee joomist võetakse iseenesest mõistetavalt?
Kas on üldse normaalne, et võime (nimisõna) teha igapäeva toiminguid lendleva kergusega, on iseenesest mõistetav?

Eile mõistsin, et ei...

Wednesday, March 31, 2010

Heaven has returned to earth, or is it just a silence before THE storm...?

Ok, nii....oma kõige, kõige esimeses sissekandes ma mainisin, et ma olen ÜLI ÜLIM teleka fanatt. Just gotta love it (ma olen no-lifer disguised as a lifer).
Igatahes üleeile potsatas mu postkasti kiri - Elionilt (kardsin juba, et olen mingi arve maksmata jätnud või jumal teab mis on juhtunud), aga oh EI - ma saan endale sellise jumaliku, kuid ka saatanliku kanali nagu Fox Life.
Ta on nagu kanalite kanal, jumalate kanal, Olümpose mäelt inimestele kingituseks antud kanal. Ta on nagu paradiis, kust Aadam ja Eeva välja aeti. Ta on lihtsalt supriim.
Ma olen veetnud päevi, nädalaid, kuid, vaadates www.kava.ee'st, mis toredaid saateid sealt tuleb. Ma olen kuulnud sõpradelt, kuidas nad veedavad terveid kolmapäevasid lihtsalt teleka ees, vaadates Fox Life'i. Ja nüüd viimaks on see püha graal ka minu ukse taha jõudnud (read: telekasse).
Kuid ma olen hirmul ja mul on ka põhjust. Inimene alati kardab, kui ta saab oma väikesed räpased mustad küüned, millegi nii püha taha.
Mida ma kardan? Ma kardan seda, et ma ei hakka enam õppima. Ma irdun välismaailmast ning hakkan elama kujuteldavat elu. Ma kardan, et ma kaotan kõik oma sõbrad. Ma kardan, et ma hakkan sööma tonnide viisi rämpstoitu (rohkem kui praegu) ning oma vähese kehalise liikumise tõttu lihtsalt rasvun, kuni mu sääred on mädanenud diivani külge ja mind tuleb tuletõrjekraanaga aknast välja tõsta. Vot seda ma kardan.
Õudne - mis ma teen?
Täpselt 3 h pärast saan teada, siis on 1. aprill ning minu saatus ootab mind - Fox Life....
Wish me luck...

Tuesday, March 30, 2010

Long time no see...

Tere Britta ja Annika - siin on teie kauaoodatud sissekanne :D

Päris palju on olnud tegemist ja sagimist - eksamid, esseed, kodused tööd, haigused, külalised, peod :D
Ega ma eriti ei oskagi midagi seletada, mida ma teinud olen ja kus käinud, aga siis paar seika, mis kohe meelde tulevad.

1. Käisin ühel ilusal talvisel neljapäeval kursakatega kinos "Alice Imedemaal" vaatamas (inglise keeles of course, sest eestikeelne versioon oleks olnud lihtsalt talumatu - kes suudab vaadata Johnny Deppi rääkimas eesti keeles, see peaks saama mingi auhinna, sest mina selleks võimeline EI ole). Film oli hea ja naljakas, loomulikult tegi asja naljakamaks tõsiasi, et ma olin filmi lõpuks veitsa švipsis (nimelt Kaia ja Laura tulid suurepärasele mõttele võtta kinno joogiks siidrit, aga mitte fantat või sprite'i. Britta oli ka kohe käpp ja kuna mina olen selline follower, siis tegin nii samuti, arvestamata oma kalduvust purju jääda pärast paari lonksu :D)
Film oli hea nagu ma enne state'isin, kaadrid, arvutitöö, 3D, aga mis eriti appeal'is oli loomulikult Johnny Depp - tema aktsent (mida eestlane kohe kindlasti ei suudaks sama meisterlikult jäljendada), välimus, käitumine, kõik, kõik, kõik, kõik.
Anne Hathaway oli ka päris hea (tema liikumine muutus pärast igat siidri lonksu järjest naljakamaks ja naljakamaks, kuni ma ei suutnud enam itsitamist tagasi hoida, oh well), aga see oli tõesti väga supper interpretatsioon Valgest Kuningannast. Well Done! Liis approves

2. Minu juures on olnud kaks istumist (vähemalt) pärast mu viimast sissekannet. Mõlemal korral oli kesksel kohal vesipiip - esimene kord oli hea vesipiip, teine kord oli halb (küllap seepärast, et mina selle valmistasin). Hinnang nendele kahele istumisele: oli väga tore...

3. Annika juures olen ka nüüd käinud 2 korda lausa. Nimelt Annika kolis Suur-Ameerika korterist rikkurite rajooni Pirital :D Siuke Beib on. Annika elab koos oma peiksi Reioga, kes käib koguaeg välismaal reisimas (ühel korral võttis isegi Annika kaasa). Igatahes Annika elab nüüd Reioga koos (very hot ;)).
Nii, Reio läks nädalaks Itaaliasse (ilma Annikata) ning Annika kohe kasutas võimalust ning kutsus meid (mind, Brittat, Hakki, Laurit ja Siimu) enda juurde külla. Korter on loomulikult AWESOME. Täiega tahaks endalegi sellist "urgast".
Õhtu suurim atraktsioon: XBOX :D
Teine kord käisin Annika juures just nüüd sellel laupäeval, Lauri ja Siim tulid ka :D tegime natsa vesipiipu ja mängisime ..... exactly, XBOXi. Ühe korra isegi lõin Siimu knock-outi (pole vist vaja mainida, kui uhke ma enda üle olin tol hetkel :D). Reiol on selline tore mäng nagu GTA4 kah. Löööv It, parim mäng in the whole wide world. Lucky you, Reio and Annika. :D

4. Eelmine nädal oli eksamisess(horriiiible). Eile sain esimese tulemuse teada - FEILISIN (kui saaks, siis ma teeksin F'i kaks korda suuremaks). Nüüd on sitt tunne natukene, aga oh well, eks peab üle saama ning keskenduma oma järgnevatele õpingutele ja lootma, et need lähevad paremini.

5. Neljapäeval plaanin nüüd teha "Vana Tallinna & Šampuse (tähenärijate jaoks täpsustan - vahuveini) " PEO. Täiega ootan - peaks kirja kirjutama Facebookis...later

6. Mul on kindel plaan võtta endale koduloomaks SIIL (üks mu sissekanne on ühest mu unenäost, kus ma nägin albiino siili). Igatahes, see sissekanne pani mind asja rohkem uurima ning minu research'i tulemus oli see, et on olemas 1 (2) siili liiki, mida kasvatatakse lemmikloomadena (oh JOY) ja nüüd ma olen seda asja natsa üle kuu ajanud (veebruarist saadik) ning asi on nii kaugel, et VÕIB-OLLA kuskil mai keskel on minu elutoas vudimas pisikene Ville (see saab minu numpsu-pumpsu siili nimeks, kui ta on Ville nägu :D)

Britta ja Annika - ma luban, et ma proovin olla tulevikus parem ja lojaalsem blogitaja ;) Neljapäeval näeme ;)