Tuesday, June 8, 2010

Finlandia

Nagu mainitud, siis ma käisin Soomes (woot, woot). Maa, mis on kodumaaks ksülitolile (http://en.wikipedia.org/wiki/Xylitol), täissöönud, -joonud soome meestele, põhjapõtradele, jõuluvanale, lagritsale jne jne jne
Igatahes minu teekond algas Tallinnas kell 14.00 koos täisjoonud keskealiste ja pensionärist vanuritega (it was very awesome - NOT). Laev oli über aeglane, tigu oleks ka Helsingisse kiiremini jõudnud kui see laev. Aga nagu Kärt (mu ülilahe onutütar) teatas, et see laev (mis oli vist Princess) ongi mõeldud sellistele näost paiste ja punaseks joonud soomlastele, et nad seal saaksid veel juua ja veel rohkem maasistuda (jah, selline tore seltskond oli). Aaa ja siis need purjus soomlased mängisid Bingot (über fun)....
Laevas olles mõtlesin, et olen äge turist ja ostan lattet, vahin illuminaatorist välja (nii vist kutsutakse laeva aknaid. Seda teemat võiks veel edasi arendada. Miks ei või laeva aknad olla aknad, vaid peavad olema illuminaatorid? Miks on laeva aknad erilisemad, kui teised aknad?) ja igatsedes näen Tallinna vanalinna torne eemaldumas. Läksin baari ja küsisin, et kas kaardiga ka maksta saan. Äi saa, ainult siis saab, kui on mastercard. Minul, ropul ja vaesel eestlasel aga oli ainult visa ja nii ma oma romantilisest ajaveetimisest ilma jäingi. Istusin toolikesel, sõin oma kolm-kuud kopitanud ja säilitusaineid täis Rimi võileiba, vahtisin purjus tantsivaid, kiimas soomlasi ning mõtlesin, et millised ägedad 3 päeva ma Soomes veedan (without sarcasm).
Helsingisse jõudes jäi Kärt hiljaks, sest oli tipptund. Autosse istudes hakkas Sannu (Kärdi tütar) automaatselt röökima ja mitte lihtsalt nutma, vaid kõrvu ummistavalt karjuma. Natuke kurb oli ja tundsin ennast selles röökimises süüdi olevana (mida ma ka vist olin, aga Kärt ei tahtnud seda väga tunnistada).
Sadamas läksime otse Andule järgi (kes on Kärdi poeg). Andu on totaalseks skeiteriks hakanud, ullumaja (jah, ullumaja, mitte hullumaja) ütlen mina selle peale. Alles eile oli ta armas ülikonda kandev kuueaastane ja nüüd on ta räme skeiter. Kuidas küll aeg lendab (Liis pühib härdalt pisaraid).
Igatahes läksime Helsingis ühte Kebab/Pizza kohta, mida omavad ainult türklased. Tundus, et vanem türklane oli oma silma peale pannud Kärdile - tegi allahindlust ning andis isegi tasuta sööki, vot tak....Kärdil on käpp sees:D
Mind aga piidles mingi noorem türk...väga ebamugav oli. Aga pizza oli ülihea...mmm(liis hoiab kaussi suu all, et diivan märjaks ei läheks ;))
Pärast läksime Kärdi juurde, mis on ülilahe korter Helisingi äärelinnas. Korter on mõnusalt sisustatud ja kohe tekib selline kodune tunne...good job, Kärt
Aga enam-jaolt olin ma ikkagi läinud Helsingisse shoppama (mis ei läinud nii hästi, kui ma oleksin tahtnud/lootnud)
Käisime Hobby Hall'i outletis, Stockmanni outletis, H&M'is ja kuskil veel (mida enam ei mäleta)
Leidsin väga ilusaid ja toredaid asju, mis KÕIK olid mulle suured. Kohutav. Stockis oli hääästi lahe jakk/mantel ja terve stange oli ühte mudelit täis. Hakkasin pihta - L, L, L, L, XL, L, L, XL,XL jne. Oleks siis olnud üks Mgi. ei...välistatud. Siiski õnnestus mul Soomest tagasi tulla 2 paari tenkudega, jopega, õhulise suvise pluusiga ja kootud hõlstiga.
Soomes oli ka esimene kord, kus ma nägin täispikka Ellen Degeneres Show'ed. Üliäge. See naine on lihtsalt niiii energiat täis, naljakas, lahe. Uskumatu naine, tõesti...respect.
Tegelt peaks Kärdist natuke rääkima ka. Ta on minu onutütar, 30...vist... :D Ülilahe inimene - sõbralik, vastutulelik, üli üli inimene :D Ta on elanud Soomes, siis kolis Ameerikasse (elas seal paar aastat koos Anduga), tuli tagasi Eestisse ning nüüd on taas Soomes. Ta on selline meie suguvõsa mustlane :D Ta ei suuda ühes kohas pikalt olla. Kui ma esmaspäeval Helsingisse läksin, siis tema oli just paar tundi tagasi käinud ülikoolis intervjuul. Vot selline naine on Kärt.
Anyways, tagasitulles ühines Kärt ka minuga ning neljakesi tulime tagasi Tallinnasse ning äkitselt 3 päevaga oli Eestis niiii soojaks läinud. Ma olin lihtsalt pikali kukkumas, niii mõnus oli. Kohe helistasin Brittale, et teda veenda välja minemises (lost cause). Väike solvukas ja koju magama :D


Friday, May 14, 2010

Examen...

On mai ning kätte on jõudnud eksamikuu. Seega ei ole mul aega, et siia kirjutada oma tegemisi ja toimetusi (neid on). Nii et tuleb oodata eksamite lõppu.
Spoiler alert:
*Selle nädala alguses (10-12 ma) olin Soomes.
*13. mai olin kursaõe (Anne) juures grillimas ja chillimas

Stay tuned...

Thursday, April 29, 2010

Скатертью, скатертью дальний путь стелится

Vasakult paremale: Laura, Britta, Ingrid, Hakk, ME, Annika (birthday girl)
Pildilt puuduvad: Siim, Kaia, Mänts...tundub, et sai vist kõik öeldud...

Nädal on möödas ja nüüd kogusin hoogu, et jutustada neljapäevast - Annika sünnipäevast. Seletada, mida me tegime, kus me käisime ja mida ma sellest kõigest arvan :D

Leppisime kokku, et kohtume Viru ees kell 21.30 (mina hääletasin Viru sees poolt, aga Lauri tuli ja purustas mu unistuse, kui ütles, et Viru on lahti kella 21.00 - siiamaani on raske sellega leppida) Igatahes, mulle tundus, et see on niiiii hilja, ei jõua lihtsalt enam kodus olla. Tahaks välja minna juba ja olla ja lõbutseda (bare in mind, et ma ei olnud väljas käinud jaanuarikuust saadik - KOHUTAV). Ja siis tuli superman Siim, kes päästis mind, kui ütles Facebookis, et võiks ju varem kokku saada, mina backkisin teda uppi ja nii me kakse kokku saimegi. It was soooo romantic - NOT, aga lahe ikka :D TÄNKS SIIM :D
Üritasin veel Siimule pähe määrida ketse/tosse, mida müüakse TrendExpressis. Ma arvasin, et talle meeldiksid need (sest minu arust oli see nii tema stiil), aga ta siiski ei olnud nii vaimustuses, kui ma oleks tahtnud :/ oh well..at least it was for a good cause.

Seejärel helistas Britta, kes oli genereerinud oma pisikeses, väikeses armsas pikkade juustega peas MÕTTE (ta on sellistes asjades meister). Ütles, teeme Annikale tünksi(we're so bad :D) Et lähme kõik hoopiski Raekoja platsi, Annikale midagi ei ütle ja siis kui ta lõpuks helistab ja küsib kus me oleme, meid läbi sõimab ja oma pisikese pringi perse Raekoja platsi veab, siis meie laulame talle platsi keskel kõvasti ja valesti sünnipäeva laulu. Loomulikult ei tulnud sellest midagi välja (ma olin täiega nördinud, ma oleks täiega tahtnud laulda talle ja sellist üllatust teha), sest muidugi ei jõudnud enamik inimesi õigeks ajaks (enne 21.30) Raekoja platsi ning seega "tünksi" tegemine ei tulnud välja ja tema ditchime Viru ees oli kah mõttetu (sad :()

Igatahes Annika lõpuks jõudis Vanalinna, õnneks ei olnud ta väga kuri (thank god, I wouldn't like to piss her off) ja suunasime oma sammud sellisesse toredasse ja alkoholivabasse shoti-baari nagu Noorus (tegelt ei olnud need alkoholivabad shotid, aga maitsesid küll nagu morsid - võib-olla oleme me liiga treenitud, et hinnata neid shotte, või oleme me Embassy poolt ära hellitatud - go figure) Igatahes oli seal Nooruses ilge kamm: minu ülesandeks sai Annika tähelepanu hajutamine sel ajal, kui Britta, Kaia ja muud loomad sättisid sünnipäeva lauda (koogike, mille mina ja Britta olime teisip. välja valinud, koogikese peale küünal, kõrvale kaart, kink). Õnneks kõik toimis ja Annika oli rõõmus ja üllatunud (vähemalt ma loodan, et ta oli). Me olime ka raha varunud selleks, et Annikale osta 5ne morsi set, oih sorry, shoti set- OOOPS :D Annika ise ostis ka meile morsse, I mean shotte. Magusad ja head ja maitsvad, aga alkovabad - not our thing. Jõime oma shotid ära ning seadsime sammud Hella Hundi poole...

Seal me istusime, jõime siidrit - Siim jõi õltsi nagu õige mees kunagi. Rääkisime juttu, olime lahedad ja niisama toredad. Meie selja taga olid ka vist mingid NATO ninad (aga mingid tähtsusetud, sest neil ei olnud turvamehi - and you wanna call yourselves men?). Millest me Hellas Hundis rääkisime? Mina rääkisin vahepeal Ellen Degeneres'ist (don't ask me why and what), siis me rääkisime veel midagi, mida ma enam nii väga ei mäleta - hägune, mitte lünklik - biiiig difference. AAA Siim tegi tequila shotid ka :D Lahkusime Hellas Hundist ja läksime Embassy'sse

EMBASSY

Maailma parim lounge - cocktail bar. Shotid sisaldavad alkot ja kammivad päid :D Embassy oli oma interjööri muutnud: alumine korrus oli suhteliselt kinni pandud (ainult WC-sse sai seal minna) ning ülemist korrust oli laiendatud. Changes aren't bad things. Tegime seal kokaiini (shotti, mitte puru mida saab ninna tõmmata ja veeni süstida). Ülikõva oli. Istusime seal natukene, Tauri tegi meist grupipildi - olime ilgelt lahedad :D Embassy'st läksime edasi Hollywoody (klubisse, mitte lennuki peale, we weren't that drunk)

Enne klubisse sisenemist tuli kellelgi meist ilgelt hea mõte - ja ilgelt on jutumärkides - "ilgelt" hea mõte. Tegelt kui ma nüüd mõtlen, siis oligi ILGELT hea mõte, sest mul pohmakat ei olnud ja klubis sai odavalt läbi - ei pidanud uusi jooke juurde ostma. Läksime siis mina, Laura, Britta ja keegi oli veel....Ingrid? Valli baari (kurikuulus Valli baar, millest on isegi dokumentaal tehtud, vot tak) ja tegime millimallikad. Väga awesome oli, kulistasin oma shoti alla, 2 sekundit oli normull, suutsin isegi öelda, et polegi nii õudne ja siis....oi oi oi, kõri tahtis kurgust välja põleda - aga kammis ja oi kuidas kammis. Ei kahetse - Laura vist kahetseb natukene :D Sowwy Laura....
Pärast Vallikat jooksime ruttu Holli, et saada tasuta sisse (oli ju neljapäev ning Pack the Place)

Jõudsime õigeks ajaks (we are supermen - or Anastasia, we can teleport ourselves from point A to point B ;)). Igatahes jõudsime kluppi ja Annika oli nii heas tujus, et tegime mulle, Mäntsile ja Siimule joogi välja (thank you, Annika :D). Klubis tantsisime, kõndisime ringi, olime lahedad :D Ega midagi eriti muud ei juhtunudki. Aaa, välja arvatud see, et mingid ameeriklased attach'isid ennast Annika külge:D

Klubist lahkudes otsustasme minna Taco Expressi (mmmmm....nämmm). Sinna tulid ka meiega need ameeriklased, kes, nagu välja tuli, olid US Air Force'ist. Sellised kõvad vennikesed. Tacos sõime, jõime ja olime toredad :D

Mina olin teinud aga SUUURE, GRANDIOOSSSE vea. Ma olin õhtul pannud jalga kontsaga saapad/kingad. Ja Tacost välja tulles minu jalad surid - SURID ja ma ei tee nalja. Täna on neljapäev, mis tähendab, et sellest peost on möödas terve nädal JA MU VARBAD ON SIIAMAANI SURNUD....SURNUD. Ilu nõuab ohvreid :/

Tacost tulles komberdasime mina, Britta ja Hakk busside ja trammide peale. Koju jõudsin kell 6.00. Läksin magama ja ärkasin kell 11.00, et kooli minna (I know, I'm responsible) ja pärast tunniajast ootamist teatas õppejõud, et külalisõppejõud pole suvatsenud kohale tulla, kõnedele vastata ega ise helistada ning loeng jääb ära. Ma ei olnud väga õnnelik :/

Selline oli siis 22.04 neljapäev. Kui mu pikas ja üüratus sissekandes on vigu, siis palun öelge seda kommentaarides (jah, ma pean silmas sind Britta, minu blogi politseinikku) mul ei ole hetkel energiat, et seda uuesti läbi lugeda... :D

I know. I'm a lazy little bastard
Just saying :D:D:D

Tuesday, April 27, 2010

Betty White, Edgar Savisaar ja Priit Võigemast

Ühesõnaga minu tänaöine uni.

Nägin unes, et olin vanglatüüpi ehitises koos väga paljude inimestega - minu vanaema, Savisaar, Võigemast ja isegi Betty White.
Siit siis tuleb see, mida ma suudan meenutada:
Vanaema ja tema sõbranna läksid rongiga kuskile poodidesse (nägin neid jälle alles hiljem).
Edgar cruises seal vanglatüüpi majas ringi ja ta oli oma nahkmantli (sellisest helepruunist nahast) kuskile laua nurgale pannud ja mina millegi pärast proovisin seda selga (don't ask me why).
Seejärel tulid vanglasse Priit Võigemast ja tema "naine". Ma veel küsisin, et miks te siin olete ja nemad vastasid umbes midagi, et vanade asjade pärast (ei saanudki teada, mis need vanad asjad olid - vist). Võigemast kohe küsis, et kas siin vabasid konge ka on ja mina küsisin, et kus nad varemalt olid. Võigemast vastas, et sööklapoolses tiivas, paremat kätt esimene uks (täpsustas veel, et uks, millel on trellid sees ja väljas). Seejärel ma truult juhatasin nad sinna.
Edgar oli kuskil tagasi ilmunud ja ma ei tea kas ma kujutasin seda ette või oligi nii unenäos, et Edgar üritas mind täiega sebida (not gonna work old fart).
Järgmine pilt on sellest, kuidas Võigemast tuli minu juurde ja ma küsisin talt, et kas ta leidis oma kongi üles ning tema kostis, et see oli juba hõivatud ning et mujal vabu konge ei olnud (ta tundus isegi natukene õnnetu selle pärast).
Seejärel pakkus Võigemast välja, et võiksime teha majas tuuri. Ta juhatas mind ja palju teisi mööda treppe üles (hästi palju oli neid treppe) ja kui meie läksime üles, siis Betty White tuli alla ning Võigemast hakkas õhku ahmima ning ütles Betty White'ile, kui suur fänn ta on ja kui väga ta austab vanadaami tööd. White vist lihtsalt naeratas ja kõndis edasi. Meie jätkasime ronimist. Lõpuks jõudsime platvormile, mille vaade oli nagu prügimäele. Mina (ilge pussy) hakkasin nutma ja karjuma vist, sest see vaatepilt oli nii õudne (nagu mingist katastrooffilmist). Suured hunnikud prügi (autokummid, igast mustust, õudne) ning allpool voolas mingi oja, mis oli türkiissinine ning ääred mustad (nagu mingi nafta reostus). Vaatepilt oli päris õudne ja kurnav.
Seejärel jõudsime tagasi sinna, kus enamik "tegevusest" toimus. Vanaema oli oma s.h.o.p.p.i.n.g tuurilt naasnud ning muljetas, mida kõike ta oli näinud ja kus ta oli käinud (ta istus kuskil akna ääres, ümmarguse laua ja toolide taga. Laud ja toolid olid omavahel ühendatud).

Selline siis minu uni. Ma ei tea, kas see üldse mingit loogikat omab (vast mitte), aga mõtlesin, et kirjutan üles. Pärast nagunii ununeb.

Tuesday, April 13, 2010

T nagu teisipäev


Täna oli tore päev, ma isegi naersin ja ei tundnud selle pärast ennast halvasti. See tunne on nii kauge ja kättesaamatu olnud viimased nädal aega (I missed you) I wonder if I feel the same on monday...

Täna oli kool...(nothing much more to add) ja seejärel pidin ma enda garderoobi täiustama - kahjuks ei olnud ma selle üle just eriti õnnelik, kui arvestada MILLE jaoks ma seda täiustasin, aga jahiretk oli edukas ning mu ohvriks langes ilus must jakk ja ainult 99.- eest (some might say I'm lucky, but I consider myself successful).

Pärast teatasin Brittale, et mul on plaanis minna kaupsi ja osta sealt üks meloni siider, seejärel mõtlesime, et ostame ära ja siis lürbime seda kuskil nuka taga [ma ei olnud sellest mõttest väga vaimustuses, sest endale käivad natukene närvidele sellised inimesed (tihti peale turistid), kes päise päeva ajal joovad trammipeatuses õlut või siidrit, vuhh], nii et ma laitsin Britta mõtte maha ja läksime hoopis Hesburgerisse (gotta love Britta for doing things I love) - ma võtsin küüslaugu eine ja Britta hesburgeri (just burks, no meal). Esmakordselt kasutasin oma BOONUSKAARTI (jah, ma oman Hesburgeri boonuskaarti, guilty as charged). Ma olin väga uhke enda üle. Kuigi tundus nagu ma ei oleks mingit alekat saanud *confused*

Ja siis me istusime Brittaga Hessis ja jutustasime ja jutustasime ja jutustasime ja jutustasime, kuni kell sai hästi palju ja siis me lahkusime Hessist, käisime Virus kingapoodides suid vesistamas...mmmm....

Note: Mul on vist väikest viisi stalker - he's creeping me out, passis terve ajaloo loengu ja hiljem fuajees ka luusis ringi. I wish he'd stop, it makes me feel uncomfortable.

Wednesday, April 7, 2010

Starting to get my senses back...

Tänase päeva kokkuvõte:
äratus kell 12.00, aelen veel natukene voodis ringi, pesen hambad ja tulen elutuppa, vahin telekat, vahin arvutist seriaale, lähen kööki, avastan, et ei taha süüa, tulen elutuppa, vahin telekat, mõtlen, et peaks poodi minema ja vett ostma, otsustan, et olen liiga laisk, seejärel mõtlen, et aeleks natuke diivanil ka, aelen, siis on jälle igav, otsustan, et kui on igav, siis tuleb magama minna ja enam ei ole igav, lähen magama, ärkan kell 18.00, vaatan seriaale, otsustan, et tuleks ikkagi poes ära käia, käin poes ära, tulen tagasi, vaatan seriaale, õpin natukene, mõtlen, et hakkan guacamolet tegema, hakkan guacamolet tegema, maitsen enda tehtud guacamolet, totaalne p**k, tulen arvutisse ja mõtlen nüüd, et peaks selle mõttetu sissekande kähku lõpetama ja edasi õppima. Lõpetan sissekande, mille ma üpriski tõenäoliselt kustutan paari päeva pärast.

Elu on lill, kui seda pasaga väetada... quot by me või kellegi teise geniaalse inimese poolt.

Tuesday, April 6, 2010

Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata...

Ühel hetkel on kõik korras ja teisel....

Kas on see normaalne, kui rõõmustatakse ühe lonksu vee üle, või on see ebanormaalne, et ühe lonksu vee joomist võetakse iseenesest mõistetavalt?
Kas on üldse normaalne, et võime (nimisõna) teha igapäeva toiminguid lendleva kergusega, on iseenesest mõistetav?

Eile mõistsin, et ei...