Wednesday, March 31, 2010

Heaven has returned to earth, or is it just a silence before THE storm...?

Ok, nii....oma kõige, kõige esimeses sissekandes ma mainisin, et ma olen ÜLI ÜLIM teleka fanatt. Just gotta love it (ma olen no-lifer disguised as a lifer).
Igatahes üleeile potsatas mu postkasti kiri - Elionilt (kardsin juba, et olen mingi arve maksmata jätnud või jumal teab mis on juhtunud), aga oh EI - ma saan endale sellise jumaliku, kuid ka saatanliku kanali nagu Fox Life.
Ta on nagu kanalite kanal, jumalate kanal, Olümpose mäelt inimestele kingituseks antud kanal. Ta on nagu paradiis, kust Aadam ja Eeva välja aeti. Ta on lihtsalt supriim.
Ma olen veetnud päevi, nädalaid, kuid, vaadates www.kava.ee'st, mis toredaid saateid sealt tuleb. Ma olen kuulnud sõpradelt, kuidas nad veedavad terveid kolmapäevasid lihtsalt teleka ees, vaadates Fox Life'i. Ja nüüd viimaks on see püha graal ka minu ukse taha jõudnud (read: telekasse).
Kuid ma olen hirmul ja mul on ka põhjust. Inimene alati kardab, kui ta saab oma väikesed räpased mustad küüned, millegi nii püha taha.
Mida ma kardan? Ma kardan seda, et ma ei hakka enam õppima. Ma irdun välismaailmast ning hakkan elama kujuteldavat elu. Ma kardan, et ma kaotan kõik oma sõbrad. Ma kardan, et ma hakkan sööma tonnide viisi rämpstoitu (rohkem kui praegu) ning oma vähese kehalise liikumise tõttu lihtsalt rasvun, kuni mu sääred on mädanenud diivani külge ja mind tuleb tuletõrjekraanaga aknast välja tõsta. Vot seda ma kardan.
Õudne - mis ma teen?
Täpselt 3 h pärast saan teada, siis on 1. aprill ning minu saatus ootab mind - Fox Life....
Wish me luck...

Tuesday, March 30, 2010

Long time no see...

Tere Britta ja Annika - siin on teie kauaoodatud sissekanne :D

Päris palju on olnud tegemist ja sagimist - eksamid, esseed, kodused tööd, haigused, külalised, peod :D
Ega ma eriti ei oskagi midagi seletada, mida ma teinud olen ja kus käinud, aga siis paar seika, mis kohe meelde tulevad.

1. Käisin ühel ilusal talvisel neljapäeval kursakatega kinos "Alice Imedemaal" vaatamas (inglise keeles of course, sest eestikeelne versioon oleks olnud lihtsalt talumatu - kes suudab vaadata Johnny Deppi rääkimas eesti keeles, see peaks saama mingi auhinna, sest mina selleks võimeline EI ole). Film oli hea ja naljakas, loomulikult tegi asja naljakamaks tõsiasi, et ma olin filmi lõpuks veitsa švipsis (nimelt Kaia ja Laura tulid suurepärasele mõttele võtta kinno joogiks siidrit, aga mitte fantat või sprite'i. Britta oli ka kohe käpp ja kuna mina olen selline follower, siis tegin nii samuti, arvestamata oma kalduvust purju jääda pärast paari lonksu :D)
Film oli hea nagu ma enne state'isin, kaadrid, arvutitöö, 3D, aga mis eriti appeal'is oli loomulikult Johnny Depp - tema aktsent (mida eestlane kohe kindlasti ei suudaks sama meisterlikult jäljendada), välimus, käitumine, kõik, kõik, kõik, kõik.
Anne Hathaway oli ka päris hea (tema liikumine muutus pärast igat siidri lonksu järjest naljakamaks ja naljakamaks, kuni ma ei suutnud enam itsitamist tagasi hoida, oh well), aga see oli tõesti väga supper interpretatsioon Valgest Kuningannast. Well Done! Liis approves

2. Minu juures on olnud kaks istumist (vähemalt) pärast mu viimast sissekannet. Mõlemal korral oli kesksel kohal vesipiip - esimene kord oli hea vesipiip, teine kord oli halb (küllap seepärast, et mina selle valmistasin). Hinnang nendele kahele istumisele: oli väga tore...

3. Annika juures olen ka nüüd käinud 2 korda lausa. Nimelt Annika kolis Suur-Ameerika korterist rikkurite rajooni Pirital :D Siuke Beib on. Annika elab koos oma peiksi Reioga, kes käib koguaeg välismaal reisimas (ühel korral võttis isegi Annika kaasa). Igatahes Annika elab nüüd Reioga koos (very hot ;)).
Nii, Reio läks nädalaks Itaaliasse (ilma Annikata) ning Annika kohe kasutas võimalust ning kutsus meid (mind, Brittat, Hakki, Laurit ja Siimu) enda juurde külla. Korter on loomulikult AWESOME. Täiega tahaks endalegi sellist "urgast".
Õhtu suurim atraktsioon: XBOX :D
Teine kord käisin Annika juures just nüüd sellel laupäeval, Lauri ja Siim tulid ka :D tegime natsa vesipiipu ja mängisime ..... exactly, XBOXi. Ühe korra isegi lõin Siimu knock-outi (pole vist vaja mainida, kui uhke ma enda üle olin tol hetkel :D). Reiol on selline tore mäng nagu GTA4 kah. Löööv It, parim mäng in the whole wide world. Lucky you, Reio and Annika. :D

4. Eelmine nädal oli eksamisess(horriiiible). Eile sain esimese tulemuse teada - FEILISIN (kui saaks, siis ma teeksin F'i kaks korda suuremaks). Nüüd on sitt tunne natukene, aga oh well, eks peab üle saama ning keskenduma oma järgnevatele õpingutele ja lootma, et need lähevad paremini.

5. Neljapäeval plaanin nüüd teha "Vana Tallinna & Šampuse (tähenärijate jaoks täpsustan - vahuveini) " PEO. Täiega ootan - peaks kirja kirjutama Facebookis...later

6. Mul on kindel plaan võtta endale koduloomaks SIIL (üks mu sissekanne on ühest mu unenäost, kus ma nägin albiino siili). Igatahes, see sissekanne pani mind asja rohkem uurima ning minu research'i tulemus oli see, et on olemas 1 (2) siili liiki, mida kasvatatakse lemmikloomadena (oh JOY) ja nüüd ma olen seda asja natsa üle kuu ajanud (veebruarist saadik) ning asi on nii kaugel, et VÕIB-OLLA kuskil mai keskel on minu elutoas vudimas pisikene Ville (see saab minu numpsu-pumpsu siili nimeks, kui ta on Ville nägu :D)

Britta ja Annika - ma luban, et ma proovin olla tulevikus parem ja lojaalsem blogitaja ;) Neljapäeval näeme ;)

Sunday, February 28, 2010

I am very sowwy....

Mul on blogi politseinik ja tema nimi on Britta Lõõbas. Ta on minu blogi südametunnistus - tuletab mulle truult meelde, et pole sissekandeid viimasel ajal väga teinud.

Ma luban, et see muutub varsti. Hetkel olen veits haiglane, nii et see on minu tagasilöögi põhjus.

Jääge ootele, sest kokkuvõtlik blogisissekanne on teel ;)

Friday, February 12, 2010

"Hingajad"

See võib esmapilgul kõlada väga imelikult, kui ma ütlen, et mulle ei meeldi "hingajad", aga mulle tõesti ei meeldi.

Kas keegi on olnud ühistranspordis, kui äkki võtab sinu kõrval istet inimene, kes hingab nagu astmahaige? Arvatavasti kõik. Sellel nädalal oli mul au saada selline "pinginaaber".

See oli saatuslik esmaspäevane päev ning ma olin just tulnud joogast, istusin bussi ning mu kõrval võttis istet 40ndates vanem mees.
Mulle tundus nagu ma oleks taas joogas ning et ta tegi hingamisharjutusi erilise piinlikkusega (IIINHAALE.....EEEXHAAALE) täpselt selline mulje jäi. Vahepeal ta lausa pööras oma näo mu poole...õudukas.
Ma ei saa aru, miks on vaja inimesel hingata nii nagu ta kas kohe sureb O2 puuduse kätte või et hakkab üritama maailma rekordit.

I just don't get these people - please don't judge me!

Monday, February 8, 2010

Albiino siil ja vares, kes muundub kotkaks...

Ühesõnaga minu unenäod.

Need on midagi ebareaalset ja sürri ja midagi nii imelikku, et hommikul ärgates ei suuda ise ka uskuda, mis toimus :D

First dream...(see oli kuskil suvel)

Ma olin taas hommikul üles ärganud ning kell võis kuskil 9 olla (ilmselgelt liiga vara, et enda suurt varvastki liigutada), seega otsustasin kõrvaklapid kõrva panna ja muusikat kuulata, aga ma jäin magama.


The dream was following:

Sõidan autos, jumala chill on olla ning kuulan muusikat. Vaikselt hakkame Märjamaale jõudma (juba näen Orgita maju, surnuaeda, sinise katusega maja :D jne.) Ma siis üritan poistele öelda, et laske mind siin maha (autost, mitte püssist), kuid millegi pärast ei kostu mu hääl muusikast üle. Võtan klapid peast, kuid muusika jätkub. Panen iPodi kinni, muusika jätkub Panen autoraadio kinni, muusika jätkub ning kogu selle aja jooksul ma röökisin oma häälepaelad paigast (üritasin inimestele selgeks teha, et midagi on valesti). Lõpuks jääb muusika vait ning ma röögin oma kopsu põhjast: "PANGE MIND SIIN "Hauakivid ja plaadid" SILDI JUURES MAHA!!!" (see silt eksisteerib päriselt ka ristteel, mis viib mu koju :D). Astun autost maha ning muusika jätkub (kuid teine pala). Hetkeks pööran pilgu selle sildi ("Hauakivid ja plaadid") alla ning näen albiino siili nii paluvalt minu poole vaatamas (tal oli täpselt selline nägu, et võta mind kaasa), mina üritasin talle karjuda, et ma ei kuule ega saa rääkida, sest muusika peksab mul kõrvas non-stop (tegelt küll mitte päris non-stop, aga siiski piisavalt). Võtsin siilikese sülle ning hakkasin kodu poole liikuma, endamisi arutamas, et koju ma teda viia ei saa, sest mul on kaks suurt koera ning nad teevad talle üks null. Seega loogiline järeldus minu jaoks unes oli viia ta mu saksa keele õpetajale (kes on mu naaber).
Mõeldud, tehtud.
Not so fast. Jõuan õpsi maja ette ning näen, et ta on enda maja piiranud mingi 3 meetrise paksu kivimüüriga. Küll ma siis üritasin seda siilikest üle aia visata ja ise üle aia ronida koos siilikesega (siil ei olnud pärast seda vigastatud ega haavatud), aga ei midagi. Lõpuks pidin leppima tõsiasjaga, et siil tuleb koos minuga koju.
Reminder: Muusika peksis kõrvas terve selle aja.
Astusin oma maja uksest sisse (kõik oli ebanormaalselt valge ja hele). Läksin mingist uhkest keerdtrepist ülesse ning trepi otsas ootas mind mu perekond (nagu kuskil ontlikul family portrait fotol). Jälle jäi muusika vait ning ma röökisin neile näkku: "MUL KÄIB MUUSIKA KÕRVAS NING SEE ALBIINO SIIL TAHAB MEIE JUURES ELADA".
Ja siis ma ärkasin üles....


Varese uni oli suht hiljutine ja suhteliselt lühikene...

Ma olen juba päevi vaevanud ennast mõttega, et millist looma endale lemmikuks võtta - küll on mõttes kalad, linnud, roomajad, närilised, imetajad (kõik loomariigi esindajad vast) ning öösel nägin ma midagi sellist...

The dream was following:

Olen kodus ja mõnulen(mmmm...) ja äkki, ei tea kust, lendab sisse vares - räsitud ja isegi veits verine. Ta lendab otse mulle sülle ja paneb pea õrnalt mu õlale (awwwww....). Mul on sõbrannad külas, kuid nad jäävad automaatselt tagaplaanile. Ma lähen vaaguga üles (mul on mingi eritrepp - keerd-eskalaator). Trepp/eskalaator viib mind täpselt minu tuppa (mis ei näinud üldse minu toa moodi välja, see oli lilla ja mingeid imelikke kangaid täis....weird...igatahes), äkitselt töötab mu unes mingi zoomimis võimalus, sest mu pilk zoomib varese suletud kaela...Kui zoom effect on möödas, siis on hetkeks blackout. Ma tunnen, kuidas varese haare tugevneb ümber minu näpu ning kuidas vaikselt lakkab veri ringlemast (õudne tunne). Ma üritan tema haaret lõdvendada, või siis sellest vabaneda, kuid see on liiga tugev. Lõpuks mul siiski õnnestub oma näpp vabastada ning mu ees ilutseb kotkas. Selline kotkas, mida on näha Ameerika filmides...
Ja siis ma ärkasin üles...








THIS TURNS INTO THIS

Monday, February 1, 2010

30. jaanuar - "Überblingen on koht, kus olla."

30. jaanuar hakkas kerge pohmakaga. Hommikul jõin ma enne magama minekut ja magamise jooksul ära kuskil 3 tassi vett (et pohmakas vähe kergem oleks). Ärkasin suhteliselt varakult, kella 13.00 paiku, ning tundsin, et pea tuikas vastikult, võtsin pool tabletti peavalu rohtu ning tundsin, et elu hakkas taas lilleks muutuma :D

Kell 20.00 pidin Annika juurde minema, et TANNU kontserdile minna, seega lihtsalt vahepealse aja lebotasin: aelesin voodis, diivanil, köögis - igal pool.

Lõpuks kui kell sai nii palju, et oli aeg sättima hakata, siis tundsin kuidas excitement kasvas. Poole tee peal kesklinna mõistsin, et ma unustasin MINTTU külmkappi (I blame it on excitement), seega pidin meie (minu ja Annika) algse plaani asendama uuega - ostma kaupsist Minttut ja sprite'i ;)

Kell 20.00 SHARP helistasin ma Annikale ja ütlesin, et olen kohe kohe tema juures. Esmalt ta vabandas sada korda, et tal on kole koridor (ei olnud sellel koridoril midagi viga, veidi asotsiaalse välimusega, kuid me oleme tudengid ega hooli sellest ;))

Mammut veel kodus ei olnud (Mammu on Annika best friend ja korterikaaslane), seega chillisime ja arutasime oma uut tunniplaani (Annika freakis veidi outi, aga pole hullu :D). Natukese aja pärast tutvusin Mammuga ja 2 Mariliisiga - 2 tükki on Kuressaarest ja 1 Mariliis on kuskilt X kohast :D

Asi hakkas lõbusaks minema, sest meil Annikaga olid dringid sees ning Mammu närvas oma outfitti pärast (ta ei teadnud, kuidas Tannut SEEKORD hämmastada. Ta nimelt käib kõigil Tanel Padar & The Suni konsertidel, mis toimuvad Tallinnas või Kuressaares. ). Kõigist sai äkki stiilinõustajad (Ženja Fokinit, või mis ta nimi ka ei oleks, polnud vajagi). Kõrvaltvaatajana oli asi väga koomiline ning hoidsin naeru kinni, kartes, et Mammu võib solvuda (ta on väga tõsihingeline Tanel Padari fänn).

Ok, vahepealne on mõttetu - jõime, sõime ja klatšisime (ma ei hakka nägu tegema nagu me ei oleks klatšinud :D)

Jõudsime siis überisse - mis tuli esimese 15 minutiga välja? Naiste WC oli KATKI. Õudust. Meeste WC'd on ju ühed kõige jubedamad, haisvamad kohad ÜLDSE.
Avastus: Ühes WC's ei olnud tuld, teises ei olnud linki ja kolmandas ei olnud POTTI, seal oli lihtsalt üks suur AUK. Mul on ainult ühte öelda - MEHED

Mammu, julge Eesti naine, läbis selle õudse katsumuse, kuid mina, pussy, otsustasin selle hiljemaks jätta (lootuses, et ehk ma ei peagi minema. Note: ma olin ära joonud mingi 3-4 Minttut sprite'iga ning siidrit - dream on fool, ütlen ma nüüd selle peale)
NB! Hiljem, kui ma sinna läksin, siis oli päris huvitav näha mehi reas pissuaari ääres - enamik neist ei pesnud käsigi - rõv-vee.

Edasi: pool kaks tuli Tanel Padar peale. Mammu, mina ja Annika olime juba aegsasti kohad broneerinud esireas (it felt weird). Minu ümber oli kari kriiskavaid tiinekaid, paar huvitavat kriiskavat keskealist meest ka (just made the party more interesting).

Tanel tuli - nägin äkitselt oma paremalt ja vasakult kõrva juurest ilmumas käsi, mis püüdsid meeleheitlikult Tanelit katsuda, silitada, tunda tema kehaaroome (arvatavasti higi) enda käte läheduses. vastik. Mammu oli selline tore fänn, ta lihtsalt õhkas joovastunult ega suutnud silmi temalt pöörata (how cute)

Mina ja Annika vahetasime aeg-ajalt pilke, mis väljendasid kas meie halvakspanu või uskumatust.
Mõned näited siis:
  1. Mingi tore keskealine mees röökis täiest kõrist: "Narri mind, Tannu, narri mind!" It was just wrong in so many ways that I can't even describe.
  2. Minu selja taga olev beib sooritas mingit rokkimisliigutust, mille tagajärjel tema pikad, feigid, blondeeritud juuksed peksid 2 meetri raadiuses olevaid inimesi.
  3. Mingi tšikk üritas tulla minu ritta, mis oli 1.5 (ma seisin kahe rea vahel), et käppida Tannut kas või hetkeks. Paraku tema strateegia oli mind minu kohalt minema puksida, millele ma vapralt vastu hakkasin. It is quite annoying when some over grilled chicken with fake black hair tries to live on your back.
  4. Tannu kidra onamine oli ka nii vale, kui vale sai olla. Eriti veel see, et ta tegi seda kuskil 2-4 meetrit minu ninast eemal - That aint cool - Mammu loomulikult oli pöördes
  5. Tannu ja mingi teise kidramehe kidra seks 2-4 meetrit minu ninast eemal. How vain can men be?

See kontsert oli selline kultuurišokk. Ma ei ole mingi The Suni fänn - ma ei tea nende laule ega oska neid õieti kaasagi laulda ning Tanel tundub mulle lihtsalt eputrillast kehkenpüks. Aga need naised seal, issand....

Pärast kontserti lahkusime sündmuspaigalt. Jõudsime Annika juurde kuskil kell 4 läbi. Mammu oli üliväsinud ning hakkas kohe usinalt meiki maha võtma, et magama minna. Mul oli aga kõht tühi ning entusiastlikult pakkusin välja, et võiks minna Statoili kabanossi sööma. Esmalt Annika kuulutas mind "Silly Billy'ks" but I know what she wants, and she wanted some hot dogs ;). Igatahes pärast 2 minutilist veenmist ja tema poolt feiki pipardamist, oli meil riided seljas ja sammud Kristiine Statoili pool.
I have to say, no hot dog tastes better than Hot Dog bought at 4 am in the morning ;)
Mina ostsin kaks (sest ma olen õgard) ja Annika ühe. Ma sõin mõlemad kuumad koerad sama kiiresti, kui Annika oma ühte...makes you think

Jõudsime tagasi Annika juurde ning mul oli plaan minna koju esimese bussiga, aga kuna Annika oli nii väsinud (ja ega minagi just kõige erksam lill olnud), siis jäin tema juurde crashima. Jälle jõin ma 3 tassi vett öö jooksul (täiega kartsin, et Mammu ärkab üles minu traavimise peale). Hommikul oli päris lilleline, parem kui 30nda hommik, sest peavalu ega hella tunnet polnud. MISSION ACCOMPLISHED.

Kell 15.00 seadsin sammud kodu poole, et koristada ja lebosse lasta (ja ainetesse registreerida, sest järgmine päev hakkas taas tore ülikool. Ehk siis täna)

Sunday, January 31, 2010

29. jaanuar

29. jaanuaril pidas oma sünnipäeva Kaili, keda ma olen juba teadnud 3 aastat. Tema sünnipäev hakkas kell 20.00. Mõtlesin, et mul on piisavalt aega, et oma päevatoimetused tehtud saada, veel koju minna, üles lüüa ja siis pittu minna. Oh I was so wrong

*shopping should be illegal
*shopping with ANNIKA should be illegal
*going out with ANNIKA should be illegal

Kell 20.00 pidi sünna hakkama, aga mina jõudsin sinna kella 21.00 (on second thought, not that late at all). Märkasin, et kõik on juba kohal - "great". Seejärel avastasin, et sünnipäeva teemaks oli "Shiny and Black" või midagi taolist, loomulikult oli see mul kui luuaga pühitud. Õnneks oli ka Märjamaa Kompanii teine liige selle ära unustanud (Maddis).

Minu algne plaan oli juua üks väike tequila õlu (mmm, nämm) ja siis vb viimase bussiga koju kobida. Loomulikult, kui teed mingeid plaane, siis alati läheb teisiti. Juhtus nii, et viimase asemel tulin ma koju esimesega (sellest ka minu eelmine postitus) ja ühe tequila õlu asemel jõin ma mingi 5 viina slämmi, šampust ja tequilat. Was an interesting night. Järgmisel päeval (tegelikult küll samal päeval), kui hakkasin meenutama pidu, siis ma suutsin mõttes näha pilti, aga hääl oli kadunud. Umbes, kui panna telekas "mute" peale.

Aga ma pidin oma riismed kokku korjama 30. jaanuaril, sest ees ootas õhtu Annika ja Mammuga (kes on Annika best friend ja korterikaaslane)...